Reformierakonna tõus peatus, EKRE kasvatas toetust
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 25,7%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 21,6% ja Keskerakonda 20,3% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 7. detsembrist 10. jaanuarini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Liidrikohal oleva Reformierakonna toetus jäi samale tasemele võrreldes eelmise nädalaga ning seega on praeguseks peatunud peaministripartei detsembri algusest kestnud tõusutrend. Enim muutus nädalaga teisel kohal oleva EKRE toetus, mis tõusis 1 protsendipunkti võrra. Keskerakonna toetus nädalaga ei muutunud.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (15,3%), Isamaa (7,2%) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,2%). Isamaa toetus on viimase kolme nädala jooksul langenud 1,1 protsendipunkti võrra ning on nüüd võrdne SDE toetusega.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 46% ja opositsioonierakondi 36% vastajatest.
| 01.12.2021-04.01.2022
Koondtulemus |
07.12.2021-10.01.2022
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 25,9% | 25,7% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 20,6% | 21,6% |
| Eesti Keskerakond | 20,3% | 20,3% |
| Eesti 200 | 15,7% | 15,3% |
| Isamaa | 7,8% | 7,2% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 7% | 7,2% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,7% | 1,6% |
| Muu | 1% | 1,1% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (25,7%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,35%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks SDE puhul +/-0,8%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 07.12-13.12, 14.12-20.12, 27.12-04.01 ja 05.01-10.01 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
