Sotside reiting langes kahe aasta madalaimale tasemele

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 31,9%, Keskerakonda 20,5% ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 17,9% valimisõiguslikest kodanikest.

 Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 12. jaanuarist 8. veebruarini ning kokku küsitleti 4003 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Reformierakonna toetus kasvas nädalaga 1,2% võrra ning nelja nädalaga on peaministripartei oma toetust kasvatanud 3,5% võrra. Keskerakonna toetus nädalaga ei muutunud. Tõusvas trendis jätkab ka EKRE, kelle toetus on seitsme nädalaga kasvanud 4,3%.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (14,1%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,4%) ning Isamaa (5,8%).

Eesti 200 toetus on aasta algusega võrreldes langenud 2,4% võrra. SDE on neli nädalat järjest vähehaaval toetust kaotanud ning on nüüd madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstati reitinguid avaldama hakati.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 52,4% ja opositsioonierakondi 30,1%.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4003 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (30,7%) ning sellisel juhul on veamäär 1,44%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,72%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.

Jaanuari jooksul viidi reitingute arvutamise metoodikasse sisse muutus, mis puudutas eelistusega valijate arvestamist. Selle tulemusena on eelistusega valijate osakaal võrreldes eelmise aasta lõpuga (mil see oli üle 80%) oluliselt väiksem (hetkel natuke enam kui 70%). Kui varasemalt arvestati ka nende vastajate erakondlikke eelistusi, kes selgelt ütlesid, et nad valima ei läheks, ning valimiseelistust esmalt mitte avaldanud inimestelt küsiti veel üks täiendav küsimus võimaliku eelistuse kohta, siis alates eelmise nädala tulemustest kajastavad Norstati reitingud üksnes nende inimeste esimesi eelistusi, kes ütlevad, et nad kindlasti läheksid valima kui valimised peaksid toimuma kohe. Arvestades eelistuseta valijate osakaalu ja eeldatavat valimisosalust me usume, et hetkel annab taoline metoodika parima võimaliku tulemuse. Tegemist on ainsa muutusega reitingute arvutamise ja küsitlsute läbi viimise metoodikas, mida on alates 2019. aasta algusest tehtud.

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 12.01-18.01, 18.01-25.01, 26.01-01.02 ja 02.02-08.02 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.