Valitsuse lagunemise järel on tõusnud Reformierakonna ja EKRE toetus
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 30,1%, Keskerakonda 21,4% ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 16,2% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 29. detsembrist 25. jaanuarini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Reformierakonna toetus tõusis nädalaga 1% võrra ning aasta alguses madalseisus olnud värske peaministripartei reiting ületas taas 30% piiri. Keskerakonna toetus nädalaga ei muutunud. Tõusvas trendis liigub ka EKRE, kes möödus viimase nädalaga Eesti 200-st ning tõusis taas populaarsuselt kolmandaks erakonnaks.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (15%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,6%) ning Isamaa (5,6%). Eesti 200 toetus on kolme nädalaga langenud 1,5% võrra.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 51,5% ja opositsioonierakondi 29,4%.
| 16.12.2020-18.01.2021
Koondtulemus |
29.12.2020-25.01.2021
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 29,1% | 30,1% |
| Eesti Keskerakond | 21,5% | 21,4% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 15,4% | 16,2% |
| Eesti 200 | 15,5% | 15% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 7,9% | 7,6% |
| Isamaa | 6,3% | 5,6% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 2,2% | 2,3% |
| Muu | 2,1% | 1,8% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (30,1%) ning sellisel juhul on veamäär 1,42%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,71%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 29.12-04.01, 05.01-11.01, 12.01-18.01 ja 18.01-25.01 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
