Viimase nelja nädalaga on toetust kasvatanud Keskerakond ning mõnevõrra kaotanud Reformierakond
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,6%, Keskerakonda 20,9% ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 18,8% ja valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 10. märtsist – 5. aprillini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Reformierakond, kelle toetus oli märtsi alguseks tõusnud kõrgeimale tasemele alates 2019. aasta detsembrist, on nüüd kuu ajaga kaotanud 1,9% oma toetusest. Samas jätkab peaministripartei reitingutabelis kindla liidrina ning edu teisel kohal oleva Keskerakonna ees on 12,7%. Keskerakonna toetus, mis märtsi alguseks oli jõudnud madalaimale tasemele alates 2019. aasta algusest, on nüüd kuu ajaga oma toetust kasvatanud 3,2% võrra.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (11,4%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,2%) ning Isamaa (5,4%).
Koalitsioonierakondi toetab kokku 54,5% ja opositsioonierakondi 30,4%.
| 02.03-29.03.2021
Koondtulemus |
10.03-05.04.2021
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 34,2% | 33,6% |
| Eesti Keskerakond | 19,9% | 20,9% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 19% | 18,8% |
| Eesti 200 | 11,4% | 11,4% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 6% | 6,2% |
| Isamaa | 5,7% | 5,4% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 2,4% | 2,1% |
| Muu | 1,4% | 1,6% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4003 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (33,6%) ning sellisel juhul on veamäär 1,46%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,7%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 10.03-15.03, 17.03-22.03, 23.03-29.03 ja 30.03-05.04 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
