Martin Mölder: Inimeste potentsiaal poliitiliseks aktiivsuseks on kasvanud
Eelmistel nädalatel fookuses olnud kaks põhitrendi – Eesti 200 toetuse kasv ning eelistuseta valijate osakaalu langus – on jätkunud ka käesoleval nädalal. Poliitilise süsteemi toimimise ja demokraatliku riigikorra tervise mõttes on just see viimane oluline.
Paljusid Euroopa demokraatiaid on viimase poole sajandi jooksul painanud üks probleem – nimelt on side kodanike ja poliitika ning erakondade vahel kohati muutunud nõrgemaks ja hõredamaks. Kahanenud valimisosalus, mida osades riikides võib täheldada, on olnud selle kaugenemise üks sümptomeid.
Eriti madal on valimisosalus olnud Ida-Euroopas, eriti pärast taasiseseisvumise järgseid esimesi valimisi, mil valimisosalus oli reeglina suurem. Mõnes riigis ja mõnedel valimistel on see langenud isegi alla 50%. Näiteks oli Rumeenia 2016. aasta parlamendivalimistel valimisosalus kõigest 38% ja Leedus 2020. aastal 48%. Kui rohkem kui pooled valijatest otsustavad poliitilises protsessis mitte osaleda isegi sellisel lihtsal viisil nagu oma hääle andmine, siis on esindusdemokraatia tervis suhteliselt halb. Selles kontekstis on Eesti 64% eelmistel valimistel isegi väga hea tulemus.
Praegused küsitlustulemused, kus ligi 80% kodanikest ütlevad, et neil on erakondlik eelistus olemas, annavad alust arvata, et poliitiline osalus Eestis või vähemalt potentsiaal selleks on olud kasvutrendis. Seda trendi me näeme ennekõike selle aasta kevadest alates. Alguses oli siin oma roll mängida ilmselt koroonakriisil, kuid praegu on inimeste poliitilised hoiakud aktiveerunud ennekõike abielureferendumi temaatika kontekstis.
Väga sageli on esile kerkinud seisukoht, et see referendum oleks midagi, mis valijaid ja ühiskonda kuidagi eriliselt lõhestab. Tõsi, seisukohad selles küsimuses jagavad paljude erakondade toetajad pooleks, kuid praegusel hetkel veel tõestusmaterjale selle kinnituseks, et ta ühiskonda tervikuna kuidagi lõhestaks, ei ole olemas. Pigem tekitab ta probleeme erakondadele, kes ei ole võimelised sellel teemal seisukohta võtma.
Mida me aga praeguste küsitlustulemsute põhjal kindlasti teame, on see, et inimeste potentsiaal poliitiliseks aktiivsuseks on kasvanud ning et erakordselt suurel hulgal valijatest on poliitiline eelistus olemas. Esindusdemokraatia toimimise mõttes on olukord Eestis muutunud paremaks – inimesed näitavad üles palju vähem ükskõiksust poliitika suhtes võrreldes poole aasta taguse ajaga.
