Martin Mölder: Näeme peagi poliitilisi arenguid, mis hakkavad erakondade toetust ühes või teises suunas liigutama
Pühade nädal jäi reitingutes vahele ning seega näitavad selle nädala tulemused meile võrdlusmomenti kahe nädala taguse ajaga. Selle juures on kõige märkimisväärsem, et praktiliselt kõikide erakondade toetusprotsendid on püsinud täpselt samal tasemel. Võrreldes pühade-eelse ajaga ei ole jõulud ja uus aasta toonud endaga kaasa muutusi erakondade toetuses.
Kuid samas tähendab see stabiilsus iseeneses muutust. Nii Reformierakonna kui ka Keskerakonna ja EKRE toetused on alates detsembri keskpaigast püsinud praktiliselt samal tasemel (Keskerakonna puhul kauemgi). Seega on kõigi nende kolme erakonna toetuse langustrend, mida me varem võisime üldjoontes jälgida, vähemalt ajutiselt peatunud. Samuti on peatunud Eesti 200 toetuse kasv ning kui me natuke reitingunumbrite taha vaatame, siis ka eelistuseta valijate osakaalu langus. Uue aasta alguse suurim muutus peitub hoopis selles, et kõik varasemad peamised trendid on peatunud.
Uus aasta algaks nagu uuelt puhtalt lehelt. Senised arengud on jäänud nö ootele. Kuid kindlasti see pikaks nii ei jää. Näeme peagi poliitilisi arenguid, mis hakkavad erakondade toetust ühes või teises suunas liigutama. Alustades sellest, kuidas areneb ja laheneb opositsiooni valik takistada abielureferendumi toimumist läbi riigikogu töö halvamise, kasutades selleks sisutuid muudatusettepanekuid, mida on kerge naeruvääristada. Sellel käigul on omad ohud, kuna tegemist on tavapärase demokraatliku protsessi mittesihtotstarbelise halvamisega. Samas on valitsusel ja eriti EKREl kindlasti soov referendumi eelnõuga edasi minna ning nüüd, kui tuhanded muudatusettepanekud on esitatud, on järgmine käik nende teha. Kui selleks käiguks peaks olema riigikogu kodu- ja töökorra muutmine, siis ka sellel on omad poliitilised riskid.
