Martin Mölder: Konkurents võimu pärast tuleb väga tihe
Kui aasta alguses oli erakonnamaastik veel suhteliselt vaikne, siis nüüd näeme, kuidas toetusprotsendid on hakanud valimiste ootuses selgelt ja märgatavalt liikuma. Selliste trendide jätkudes saab valimistele eelnev periood olema väga pingeline, kuna konkurents võimu pärast tuleb väga tihe.
Keskerakonna toetus jätkab väga selget kasvu ning samm-sammult on nad jõudmas lähemale oma eelmiste valimiste tulemusele 23% piirimail. Pikk tee on veel muidugi minna, kuid nelja nädalaga on nende toetus kasvanud üle kolme protsendipunkti. Keskerakond on taastanud oma toetuse eesti valijate hulgas – selles valijagrupis on nad hetkel peaaegu samal tasemel, kus eelmistel valimistel. Samas näeme, et Reformierakonna positsioon on hakanud selgelt enam nõrgenema. Nende nelja nädala keskmine tulemus on langenud alla 30% ning nädalasi tulemusi vaadates on ka järgmisel nädalal nende toetuse langus arvestatava tõenäosusega. Samas näeme, et EKRE on oma toetuse vähemalt praeguseks stabiliseerinud umbes 21% tasemele. Järgmiste nädalate üks kõige suurem küsimärk on see, kas Keskerakond suudab oma positsiooni piisavalt palju parandada, et EKREst taas kord mööda minna ning teha valimistel Reformierakonna järel teine tulemus. Sotsiaaldemokraatide, Isamaa ja Eesti 200 toetuse osas suuremaid muutusi sel nädalal toimunud ei ole. Eesti 200 on oma reitingu stabiliseerinud 11% tasemele ning Isamaa ja Sotside toetus on sisuliselt võrdsel tasemel natuke enam kui 7%.
Kui riigikogu valimised peaksid toimuma täna, siis sellises riigikogus saaks Reformierakond 33 kohta, Keskerakond 21 kohta, EKRE 23 kohta, Eesti 200 11 kohta, Sotsid 7 kohta ning Isamaa 6 kohta. Võimude tasakaal oleks äärmiselt õrn. Teoreetiliselt oleks mõeldav Reformierakond-Eesti 200-Sotsiaaldemokraadid koalitsioon, kuid neil oleks kokku ainult 51 kohta. EKRE-Keskerakond-Isamaa valitsusel oleks 50 kohta ning seega jääks neil enamusest puudu vaid üks koht. Ainus realistlik ja natukene suurema enamusega koalitsioon oleks Reformierakonna-Keskerakonna valitsus, millel oleks 54 kohta.
See on kohtade seis praegu. Enne valimisi see olukord kindlasti veel muutub. Praeguste trendide jätkudes oleme valimisõhtuks ilmselt olukorras, kus valimiste järgselt oleks meil valida kas Reform-Keskerakond valitsuse või EKRE-Keskerakond-Isamaa valitsuse vahel. Kusjuures siin võib määravaks saada just Keskerakonna suhteline positsioon. Kui nad peaksid kellegi valitsuses teist viiulit mängima, siis võib juhtuda, et nende otsus pigem kaldub Reformierakonna kasuks, kuigi eelmine kogemus Reformierakonnaga nendele kandepinda valijaskonnas juurde ei toonud. Kui Keskerakond aga edestab valimistel EKREt ning oleks seega positsioonis peaministriportfellile pretendeerima, võib juhtuda, et näeme ka Kesk-EKRE-Isamaa valitsuse taasmoodustumist. Samas kui Reformierakond ja Eesti 200 oma positsioone enne valimisi liialt ei kaota ning Isamaa suudab teha lõpuspurdi, oleks mõeldav ka parempoolne Reform-Eesti 200-Isamaa valitsus. Variante on palju ning olukord on nii tasavägine, et praegu ei ole kindlasti võimalik veel adekvaatselt hinnata, milline nendest võiks arvestatava tõenäosusega pärast jaoskondade sulgumist materialiseeruda.
