Martin Mölder: Eesti poliitilisel maastikul toimub suurem ümberjoondumine
Paistab üha enam tõenäoline, et vaatame 2023. aasta sügisele tagasi kui perioodile, mil Eesti poliitilisel maastikul toimus suurem ümberjoondumine. Väga mitu muutust on hetkel toimumas paralleelselt ning märkimisväärse kiirusega. Kui need jätkuvad ja veelgi enam, kui nad püsivad, näeme peagi sootuks teistsugust võimujaotust parteisüsteemis, mis osalt juba praegu kuid eriti veel siis on karjuvas vastuolus võimu jaotusega riigikogus.
Ühelt poolt jätkab Reformierakonna toetus langust, mida on näha nii nelja nädala koondtulemustes kui ka iganädalastes toetusnumbrites. Viimastes on Reformierakond langenud alla 20% ning on positsioonilt hetkel kolmas Isamaa ja EKRE järel. Ilmselt langeb nende nelja nädala koondtoetus ka järgmisel nädalal, sest kõik viimased muutused nädalastes tulemustes on olnud selgelt allapoole. Oravate toetuse langus on olnud märgatav just eestlastest valijate hulgas (keda ilmselt Kaja Kallase idavedude skandaal rohkem mõjutab) ning on langenud selles valijagrupis Norstati reitingute ajaloo kõige madalamale tasemele.
Samas jätkab väga kiiret kasvu Isamaa toetus. Nende nelja nädala koondtoetus on jõudsalt lähenemas 20%-le ning nädalased tulemused on selle piiri juba ületanud. Isamaa kõrval ainus erakond, kes on absoluutarvudes samal ajal märkimisväärselt toetust kaotanud, on Reformieraknd. Seega on Isamaa ilmselt just Reformilt kõige enam valijaid võitnud. Isamaa toetuse kasv eesti valijate hulgas on olnud jätkuvalt laiapõhjaline. Ainsad valijagrupid eestlaste seas, keda on vähem kõnetatud, on pigem nooremad valijad, kuigi ka nende hulgas on Isamaa kandepind viimastel nädalatel keskeltläbi suurenenud. Kuna Isamaal on palju rohkem laiapõhjalist toetust praktiliselt kõikide erakondade valijate hulgas, on nad hetkel väga heas positsioonis, et saada mitte ainult opositsiooni juhtivaks jõuks vaid lähikuudel ka üheks kõige suurema toetajaskonnaga erakonnaks Eesti poliitilisel maastikul. Toetuse niivõrd kiire kasv peaks aga teiselt poolt tegema ettevaatlikuks. Praeguses olukorras on valijaid ilmselt palju lihtsam võita kui pikaajaliselt hoida.
Kolmanda olulisema trendina jätkub Keskerakonna üldine toetuse langus, mille varjus toimub ka erakonna valijaskonna ümberkujunemine. Erakonna toetus eesti valijate hulgas on ajaloolises madalseisus, samas kui vene valijate hulgas on viimastel nädalatel oma positsiooni parandatud. Kõige värskemate nädalaste tulemuste alusel on erakonnal hetkel rohkem kui poole võrra enam muust rahvusest toetajaid kui eestlastest toetajaid. Kui Keskerakond on liikumas selles suunas, et temast saab peaasjalikult vene valijaid kõnetav erakond ja kui neil ei õnnestu eesti valijat enam mobiliseerida, siis muudab see fundamentaalselt erakonna nägu ja olemust, mis praegu tekkivat olukorda veel enam kinnistab.
Ülejäänud kolme parlamendierakonna – EKRE, Sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 – toetus on olnud stabiilne ning ei üldistes toetusnumbrites, nädalastes tulemustes ega ka üksikute valijagruppide dünaamikates ei ole midagi märkimisväärselt välja tuua. Küll on aga selle kontekstis märkimisväärne just see, et suurem ümberkorraldus erakondade toetusmustrites puudutab pigem poliitmaastiku keskmes olevaid erakond, kui sellele ühest või teisest äärest mingit tooni andvaid erakondi.
