Martin Mölder: Energiahindade plahvatuslik tõus hakkab oma lõivu nõudma
Kui koroona kolmanda laine taandumine ning sellega seotud üldise kriisitunnetuse vähenemine tõi eelmise aasta lõpus peaministrierakonnale kaasa üle aastate suurima madalseisu mõningase leevenemise, siis hetkel tundub, et energiahindade plahvatuslik tõus ning soovimatus sellest tingitud kriisiga tegeleda hakkab oma lõivu nõudma. Viimased kaks nädalat on Reformierakonna toetus liikunud vähehaaval allapoole ning samas on taas tõusnud EKRE toetajate osakaal. Kuigi suuremaid järeldusi on siin ehk veel vara teha, siis vähemalt iganädalased tulemused annavad pigem alust oodata, et ka järgmistel nädalatel näeme nende kahe erakonna nelja nädala keskmise toetuse vahe vähenemist.
Samuti rühib alates kohalikest valimistest aeglaselt kuid järjepidevalt ülespoole Eesti 200, kes väikeste sammudega on kasvatanud oma toetuse 16%-ni. Oma üle-eelmise aasta lõpust pärit toetusrekordit nad ületanud veel ei ole, kuid Reformierakonna nõrk positsioon koroona- ja energiakriisi efektiivsel haldamisel annab väga head eeludused selleks, et Eesti 200 lõppkokkuvõttes oravate toetusest ühe korraliku tüki ära hammustab. Üldpildis ollakse Keskerakonna järel veel kindlalt neljandal positsioonil, kuid siin tasub meeles pidada Keskerakonna ühte fundamentaalset strateegilist nõrkust – nende toetus on kontsentreeritud väga spetsiifilistesse elanikkonnagruppidesse (venekeelne vanem valija) ning seega on nende laiem kandepind nõrgem, kui see esmapilgul tundub. Näiteks eestlastest valijate seas on Keskerakond alates kohalikest valimistest olnud üpriski stabiilselt Eesti 200 järel neljandal positsioonil.
On tähelepanuväärne, et peaministrierakonna ja valitsuse nõrgast positsioonist on viimastel kuudel võitnud ennekõike parlamendiväline opositsioon ning Riigikogu saalis eriti just Sotsiaaldemokraatide ja Isamaa ridades pole seni veel õnnestunud seda olukorda oma toetuseks muuta.
