Martin Mölder: Erakondade toetusmaastikul püsib sellele suvele omane suhteline vaikus
Erakondade toetusmaastikul püsib sellele suvele omane suhteline vaikus ning suuremaid muutusi ei ole märgata. Lisaks näeme nüüd nelja nädala keskmistes tulemustes ka seda, millele eelmised nädalad juba vihjasid – eelistuseta valijate osakaal (34.1%) nelja nädala keskmistes reitingutes enam tõusnud ei ole ning on võrreldes eelmise nädalaga hoopis murdosa protsendipunkti madalam, olles jõudnud tagasi tasemele, kus see näitaja oli vahemikus suvi 2024 kuni sügis 2025 (kohalikud valimised).
Reitingutabeli eesotsas jätkab Isamaa, kelle toetus on 26% ning teisel kohal püsib märgatava vahega Isamaast ning veelgi suurema edumaaga teistest erakondadest Keskerakond, kelle toetus on 22.1%. Isamaa toetuses paistab viimasel ajal silma toetuse langus naissoost valijate hulgas, mis joonistub veel eriti välja, kui vaadata valijate absoluutarve (st. kui arvestada ka eelistuseta valijaid). Samas tuleb täheldada, et absoluutarvudes on naissoost valijaid viimasel ajal kaotanud ka teised erakonnad.
Kolmandal ja neljandal kohal olevate EKRE (14.3%) ja Sotsiaaldemokraatide (14%) vahe on taaskord mõnevõrra vähenenud, kuna Sotside nelja nädala keskmine toetus on kasvanud ja EKRE oma marginaalselt kahanenud. Nädalased tulemused vihjavad sellele, et need kaks erakonda on ilmselt uuesti omavahel kolmandat ja neljandat kohta vahetamas. Nende toetuste vahe on aga juba pikemat aega olnud piisavalt väike, et väiksemad kõikumised viivad ette kord ühe, kord teise erakonna. Sotsiaaldemokraatide toetus on suures plaanis olnud suhteliselt muutumatu viimased pool aastat, EKRE puhul võib samal perioodil märgata väga kerget kasvutrendi, kuid samas ei ole märke sellest, et erakond oleks tõusmas tagasi 15%+ toetuse tasemele.
Viiendal kohal jätkab viimase nelja kuu jooksul samuti väga stabiilse toetuse tasemega Reformierakond, kelle nelja nädala keskmine reiting on hetkel 12.3%. Samuti ei ole ka erakonna toetuse struktuuris viimasel ajal täheldada märkimisväärseid ja süstemaatilisi muutusi. Püsib see, mis on olnud erakonnale omane ka siis, kui nende toetus oli kaks-kolm korda kõrgem – ollakse suurema kandepinnaga pigem kõrgema staatusega valijate (sissetulek, haridus, juhtiv ametikoht) hulgas. Olulisem pikaajaline muutus, mis tekkis koos toetuse kadumisega ja mis püsib seni, on aga see, et vanusegruppide lõikes on erakonnal suhteliselt kõige kõrgem toetus kõige vanemas vanusegrupis (75+).
Kuuendal kohal jätkavad Parempoolsed toetuse tasemel 6.1%. Seal on nende toetus olnud viimased enam kui pool aastat. Üldiselt ollakse viimasel kohal kõikides valijagruppides, mõne üksiku erandiga. Näiteks enam teenivate valijate seas (2000€ kuus ja rohkem) ja kõrgharidusega valijate seas ollakse EKRE ees viiendal kohal.
Valitsuserakondi kokku toetab jätkuvalt stabiilselt vähe valijaid – 13.8% – ning see näitaja ei ole juba pikemat aega muutunud. Stabiilselt negatiivne püsib ka valijate hinnang peaministri tööle. Vähem kui 20% valijatest kiidab peaministri tegevuse heaks ning vähem kui kolmandik arvab, et valitsus teeb oma tööd hästi. Seega oleksid ka valitsuserakondade väljavaated valimistel halvad, kui need peaksid toimuma nüüd ja praegu. Sellisel juhul saaks Isamaa 29 kohta, Keskerakond 25 kohta, EKRE 15 kohta, Sotsiaaldemokraadid 15 kohta, Reformierakond 12 kohta ning Parempoolsed 5 kohta.
